Näiteks on Ameerika Stressiinstituut (www.stress.org) leidnud, et stress suurendab tulemuslikkust. Seda, tõsi küll, teatud piirini. Peale selle piiri ületamist ehk teisisõnu, kui stress ületab optimaalse taseme, hakkab see segama igapäevaelu ja kahjustama tervist.

Stressi defineeritakse sageli kui pingeseisundit, mis tekib siis, kui inimene tajub vastuolu keskkonna poolt esitatud väljakutsete ja oma toimetulekuvõimaluste vahel (Lazarus ja Folkmann, 1984). Niisiis tekib liigne stress alles siis, kui organismil ei ole piisavalt ressursse muutustega toimetulemiseks. Piir, kust alates kasulikust saab kahjulik, on igaühel erinevas kohas. Oluline on end tunda ja tähele panna varajasi märke, mis liigsest stressist teada annavad. Probleem ei olegi vast selles, et me neid märke ei teaks, vaid selles, et neile küllalt (vara) tähelepanu ei pööra. Näiteks reageerib keha enamasti lihaspingega, algul võib see olla kerge ebamugavustunne, hiljem juba väljakujunenud pinge, sageli kaela-õla-selja piirkonnas. Meel võib reageerida ärevuse, ärrituvuse või kurvameelsusega, kuidas kellelgi. Sagedane väsimus on samuti üks esimesi märke, et keha ja/või meel vajavad enam tähelepanu.

Sageli küsitakse nõu stressiga toimetulekuks, küsimuses peidus varjatud ootus kuulda mõnda imenippi (’’kiiresti, lihtsalt ja palju’’ näib olevat meie aja loosung!). Paraku on kõige toimivam vana ja läbiproovitud tarkus, mida jagavad nii head arstid kui ka elutargad vanaemad: 1. Toitu tervislikult ja mõistlikult; 2. Liigu piisavalt, sealhulgas ka värskes õhus; 3. Luba endale küllaldast und ja puhkust. Nende juhiste järgimine tähendab pühendumist ja vastutuse võtmist. Teiste sõnadega, stressiga toimetulek on pigem aega võttev protsess kui ühekordne pingutus ning eeldab inimese enda aktiivset panust.

Kuidas ja mil määral stress meile mõjub, on suuresti individuaalne, nagu ka juba eelpool mainitud. Lisaks kogemustele, isiksuseomadustele ja stressiga toimetulekuoskustele erineme me oluliselt ka selles osas, kuidas stressi olemasolu tõlgendame. Inimestel, kes on omaks võtnud suhtumise, et stress võib olla kasulik, on vähem negatiivseid sümptomeid kui neil, kes arvavad, et stress on kahjulik või nõrgestav (A. ja T. Crum, 2015). Samuti ei tasu unustada, et stressireaktsioon võib anda märku hoopis millestki meie jaoks väga olulisest: teemad, millest me väga hoolime, puudutavad meid enim.

Et muuta oma vastust stressile, on oluline seda märgata ja endale selle põhjusi tunnistada. Neuroteadlase M. Liebermani uuringud näitavad, et niiviisi liigub aju aktiivsus automaatsete ja reaktiivsete vastuste asemel teadlike ja tahtlike juurde. Teiste sõnadega, kui me oleme oma stressist teadlikumad, annab see meile enam võimalusi valida adekvaatsemat reaktsiooni. Parimaid viise oma reageeringuid nii keha, meele kui käitumise tasandil tundma õppida, on kohalolu ehk teadveloleku (ingl.mindfulness) harjutamine. Kohalolu tähendab käesoleva hetke tähelepanelikku vaatlemist ilma hinnaguid andmata ja kritiseerimata ning soovimata olukorda muuta. Suurem teadvelolek aitab soovimatute vastuste haardest vabaneda ja suunata oma tähelepanu kohasemate poole.

Eesti Töötukassa karjäärinõustajana viin läbi töötube stressiga toimetuleku teemal. Nendes on oluline osa praktilistel harjutustel, mis aitavad teadvelolekut suurendada ja sel teel stressiga toimetulekut parendada. Grupitööd toimuvad Töötukassas kohapeal ja kokkuleppel ka mujal, näiteks ettevõtetes. Osaleda saavad kõik, kes ei ole töötuna arvel. Huvi korral on võimalik registreeruda e-posti teel või Lilleküla büroo infotelefonil 6348000.