Menu

Muutunud tööelu

Nii nagu muutub elu, muutuvad ka ametid, mille järele on suurem nõudlus. Mõjutajateks on siinjuures nii üleilmastumine, elanikkonna vananemine kui ka suurenenud tööjõu liikuvus Euroopas, tänu millele on tekkinud tõeline üleeuroopaline tööturg.

Ümberkorraldused ei lakka ja järjest enam kogeme seda, et inimesed teevad oma elu jooksul mitu karjääri, omandavad uusi (hübriid)oskusi ja erialasid, kohanduvad teadmistemahuka majandusega.

Järgnevalt toome mõned märksõnad erinevates eluvaldkondades aset leidvatest muutustest, mida on käsitletud väljaandes „Oskuste vajadus Euroopa tööturul aastani 2020”.

Põllumajandus ja toiduained

  • Sektorile avaldavad mõju kasvav nõudlus parema kvaliteediga toiduainete järele, vananev tööjõud, globaalne ning suurte kettide ja väikeettevõtete vaheline konkurents, uued tarnemeetodid (nt eelistatakse kauba otse koju toomist) ja teadmistemahukas tehnoloogia.
  • Töökohti sektoris jääb vähemaks, kuid vajatakse kvalifitseeritumat tööjõudu.
  • Tööjõu vananemine mõjutab oluliselt põllumajandust ja kalandust, kuhu on vaja tuua juurde nooremat põlvkonda.
  • Farmid on muutunud suuremaks ja sinna oodatakse tööle eri kutsealade – personalijuhtimise, juhtimise, turunduse, rahanduse, logistika – spetsialiste. Paljudele talunikele on olukord täiesti uus, kuna seni nad on olnud keskendunud vaid tavapärasele tootmisele, mitte niivõrd oma farmi juhtimisele.
  • Globaalne konkurents nõuab oskusi kvaliteedijuhtimises ja kvaliteedikontrollis, sealhulgas toiduohutuse ja keskkonna kontrollimisel.
  • Kuna globaalne konkurents ja tööhõive liiguvad oskusmahukate tootmisprotsesside ning teenuste poole ja põllumajandussektor üleüldiselt kahaneb, siis nõuab see paindlikku ja kohanemisvõimelist tööjõudu.

Nanotehnoloogia

  • Nanotehnoloogia kiiret arengut on sageli kirjeldatud kui põhjalikku tehnoloogilist revolutsiooni, mida võib võrrelda selliste leiutistega nagu antibiootikumid, televisioon, tuumarelvad või infotehnoloogia. Arvatakse, et nanotehnoloogia avaldab sel sajandil globaalsele majandusele otsustavat mõju.
  • Nanotehnoloogia hõlmab peaaegu kõiki eluvaldkondi. Nanotehnoloogilisi tooteid kasutatakse üle kogu maailma paljude probleemide lahendamisel, näiteks meditsiinis (uued vähivastase võitluse meetodid), elektroonikas (suuremad andmehoidlate mahud) ning uute energiaallikate rakendamisel (palju tõhusam päikeseenergia tehnoloogia).
  • Sektori keskmine kasvupotentsiaal on ka kõige tagasihoidlikumate hinnangute järgi üle 30% aastas.
  • Kuna nanotehnoloogia on alles arengujärgus ja väga multidistsiplinaarne, siis on raske kindlaks määrata, milliseid oskusi tulevikus vajatakse, eriti keskpikka perspektiivi silmas pidades.
  • Inimeste hariduslikuks taustaks peaksid olema loodusteadused (matemaatika, füüsika, keemia, bioloogia) koos rakendusteadustega. Peale erialadevaheliste teadmiste peaksid tulevastel töötajatel olema ka mõningad ettevõtlusalased ja juhtimisoskused.

E-oskused

  • Nõudlus kvalifitseeritud tööjõu järele kasvab järsult ning suur osa sellest nõudlusest on just info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektoris ning kõrgemate e-oskuste järele üldiselt.
  • 70% tippjuhtidest arvas, et lähema kolme aasta jooksul muutub nii õigete oskustega inimeste värbamine kui ka nende hoidmine töökohal raskemaks.
  • Esile tõusevad uued nõutavad oskuste kombinatsioonid. Eriti oluline on kombineerida IT ja ärialaseid oskusi, et kasutada suhtlusvõrgustike (social networking) ideed uut moodi töökeskkonna loomiseks äriorganisatsioonis. Vaja on mõista äriprotsesse sügavuti, et aru saada, kuidas tehnoloogia võiks neile kaasa aidata.
  • Ajude väljavool arenevatest riikidest on vaibumas, täheldada võib isegi vastupidist protsessi: IT spetsialistid naasevad koju, kuna neile pakutakse seal häid enesetäiendamise võimalusi.
  • IKT sektori suurimaks väljakutseks värvata spetsialiste, kellel oleksid ka pehmed ja analüüsioskused.

Turism

  • Turismisektori arengut määravad eelkõige sotsiaalsed tegurid, näiteks vaba aja veetmise eelistused, individualiseerumine, demograafiline olukord ning kõrgenenud terviseteadlikkus.
  • Võib arvata, et suureneb vanemaealiste turistide osa. Populaarsust on võitmas heaoluturism (wellness-turism).
  • Turismisektoris on hädasti vaja interdistsiplinaarseid teadmisi ja oskusi.
  • Toitlustusteenuste valdkonnas läheb vaja dietoloogilisi teadmisi.
  • Populaarsed on alternatiivmeditsiin ja -teenused, oodatakse spetsialistide teenuseid.
  • Turismisektoriski vajatakse inimesi, kellel on sellised infotehnoloogilised oskused, mis võimaldavad efektiivselt kasutada uusi tehnoloogiaid.
  • Ühtlasi on tööhõive turismisektoris äärmiselt ebakindel: makstakse vähe, nõutakse suurt paindlikkust ja mobiilsust, töötajad vahetuvad kiiresti, väga palju on mitteametlikke töölepinguid, palgatakse oskusteta (odavamat) tööjõudu, sõltutakse aastaaegadest.

Tervishoid

  • Vajadus tervishoiuteenuste järele kasvab.
  • Juba praegu on puudus õdedest, meditsiinispetsialistidest ja –tehnikutest.
  • Tervishoiupersonalilt nõutakse üha enam haldusülesannete täitmist, et tulla toime lisanduvate kontrolli- ja aruandluskohustustega. Nende haldamiseks on vaja kasutada parimat oskuste kombinatsiooni, et vabastada meditsiinipersonali aeg patsientidega tegelemiseks.
  • Meditsiinis suureneb erasektori osatähtsus, näiteks selles, mis puutub ilukirurgiasse, puusaoperatsioonidesse või vanuritele osutatavatesse teenustesse.
  • Enamikus riikides püütakse haiglapäevade hulka vähendada. Seega liigutakse haiglapatsientide hooldelt rohkem ambulatoorsete teenuste poole. Laienemas on koduhooldus. Tähtsaks peetakse patsiendi tervikhoolduse kontseptsiooni.
  • Haridusse investeerimine on ülimalt tähtis, sest kvalifikatsiooni omandamine võtab palju aega. Rohkem vajatakse keskmise ja kõrgkvalifikatsiooniga töötajaid, samal ajal kui vaja on asendada ka vanuse tõttu lahkunud madala kvalifikatsiooniga töötajaid.

Roheline majandus

  • Taastumatuid energiaallikaid ei jätku igaveseks. Kõigi elualade töötajad peavad laiendama oma oskuste kogumit nii, et nad saaksid aidata kaitsta keskkonda.
  • Töökohad ökotööstuse enda sektoris hõlmavad keskkonna kvaliteedi säilitamist ja taastamist, ökosüsteemide ja bioloogilise mitmekesisuse kaitset, vee, energia ja materjalide tarbimise vähendamist, jäätmete ja saaste tekke minimeerimist ning jäätmekäitlust. Küll mitte kõik, kuid enamik neist töödest nõuab kõrget oskuste taset.
  • Igat liiki ametid, olgu siis tegemist elektriku, torulukksepa, transporditöölise või kellegi teisega, on mõjutatud keskkonnakaalutlustest. Neile kõigile on vaja keskkonnakoolitust.
  • Üks kõige olulisemaid sektoreid on ehitus, mille tähtsamaid osi on keskkonnasõbralik projekteerimine. Ökoloogilise jalajälje vähendamise kõige kuluefektiivsemad viisid on tõsta uute ja olemasolevate ehitiste keskkonnasäästlikkust (environmental performance) ja edendada taastuvate energiaallikate kasutamist.
  • Väga tähtsaks kujuneb seega võime anda keskkonnaküsimustes edasi olulisi ideid. See käib ka selliste diagnostiliste oskuste kohta nagu projekti hindamise ja ökoloogilise jalajälje arvutamise võime.

Loe lisaks tööturuolukorrast ja karjäärivalikutest:

  • Stress ei ole kõige kurja juur, 30.11.2015
    Stressist räägitakse palju, enamasti negatiivses võtmes ja kui millestki kahjulikust, mida on vaja vältida. Võiks aga öelda, et kui ei ole mingeid muutusi ümbritsevas keskkonnas, siis ei ole ka stressi. Samas teame me kõik, et pidevad muutused on kogu elava looduse loomulikuks osaks. Stressreaktsiooni eesmärk on keha ja meelt aktiveerida, et oleksime suutelised keskkonna muutustele vastama ja adekvaatselt tegutsema.
  • Motivatsioon on isiklik asi, 05.11.2015
    Uurimuste kohaselt on motivatsioon tugevam, kui inimene mõistab tegevuse või ülesande sisu ning tunneb, et tal on vajalikud oskused püstitatud eesmärgi saavutamiseks. Isiksuslikud ja intellektuaalsed eeldused ning eelistused avavad rea võimalusi selles maailmas toimetamiseks, seades samas raamid, milles tegutsemine on veel reaalne ja mitte vähem tähtsana inimesele mugav.
  • Töötamine pensionieas – millist tööd ja kuidas leida? 03.11.2015
    Pensionieas töötamisest räägitakse järjest rohkem — elanikkond vananeb, maksumaksjaid jääb vähemaks, sotsiaalsüsteem ei ole enam jätkusuutlik jne. On see väline sund või suur sisemine põlemine, aga pensioniealisi, kes töötavad ja kes on huvitatud töö tegemisest, on üksjagu. Miks pensionieas tööd teha või miks seda üldse kaaluda?
  • Kuidas valmistuda tööintervjuuks? 02.11.2015
    Tööintervjuu on üks väga tähtis osa kandideerimisprotsessis. Õnnestunud intervjuu võib viia konkursi võiduni ja huvitava töökohani, samal ajal kui ebapiisav ettevalmistus toob kaasa läbikukkumise.
  • Oma ettevõttega alustaja põhimureks on julgus, 28.10.2015
    Kes meist poleks mõelnud enda ettevõtte loomisele? Enamasti järgnevad sellele kohe kahtlused: kust võtta piisavat raha, kas ja keda kaasata oma ettevõtmisse, kust leida kliente?
  • Tööelus muudatusi plaaniv inimene peaks keskenduma eneseanalüüsile, 27.10.2015
    Pikalt ühes töökohas või ühes ametis töötanud inimesed ei oska sageli end piisavalt analüüsida ja nii võivad nende jaoks osutuda keeruliseks eesolevad tööalased muudatused. Siin tasub abi paluda karjäärinõustajalt, kes toetab, kuulab, julgustab ning paneb mõtlema uutele võimalustele.
  • Eesti turism ootab tublisid aktiviste, 03.06.2015
    Turism on väga suurel määral inimressursist sõltuv majandusvaldkond, kus iga külastajaga suhtlev töötaja on otseseks oma ettevõtte ja riigi visiitkaardiks. Seetõttu hinnatakse turismisektoris kõrgelt sõbralikke, abivalmis, laia silmaringi, empaatiavõimelisi ja keeleoskusega inimesi.
  • Karjääri valikul tehtud eksimusi ei ole kunagi hilja parandada, 25.05.2015
    Tööl võib käia selleks, et elamiseks ja lõbustusteks lihtsalt raha teenida, kuid töö võib olla ka midagi enamat — nauditav kogemus, igapäeva õhin ja eneseteostus. Kui töö teeb sind õnnetuks, paneb stressi tundma ning imeb ära kogu energia, oleks ehk õigem edasi liikuda?
  • Põllumajandussektor vajab kvalifitseeritumat tööjõudu, 21.05.2015
    Eesti jaoks väga olulisele põllumajandussektorile avaldavad suurt mõju nii kasvav nõudlus kvaliteetsete toiduainete järele, vananev tööjõud, suurte kaubanduskettide ja väikeettevõtluse konkurents kui ka pidevalt arenev tehnoloogia. Varasemalt veidi aeglasemalt arenenud sektor on jõudnud olukorda, kus edasiminekuks vajatakse kvalifitseeritumat tööjõudu.
  • IT-inimeste puhul hinnatakse aina enam laia silmaringi ja ärikogemusi, 19.05.2015
    Pole saladus, et nõudlus kvalifitseeritud tööjõu järele on kasvanud järsult ja seda paljudes valdkonnas. Eriti tuntavad on raskused töötajate leidmisega info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektoris, kusjuures tugevaim on nõudlus just kõrgemate e-oskustega inimestele.
  • Kuidas toimub karjäärinõustamine? 19.05.2015
    Kui tunnete, et pole enam rahul oma tänase töökohaga, tahaksite töötada muus valdkonnas või tegeleda hoopis uute ja põnevamate asjadega, kuid ei oska või ei julge kusagilt otsast muudatustega alustada, on õige aeg pöörduda Töötukassa poole tasuta karjäärinõustamisteenuse saamiseks.
Tagasi Lood elust lehele
Vanemad lood

Töö karjäärinõustajana on olnud minu jaoks suurepäraseks väljakutseks. Tee karjäärnõustajaks saamiseni on olnud mitmekesine ja huvitav, pakkunud häid arenguvõimalusi. Praeguseks teen seda tööd juba kolmandat aastat. Mul on karjäärinõustaja kutse, tase 6 ning TRIPOD testikasutaja litsents. Minu klientideks on olnud peamiselt täiskasvanud. Nõustan nii individuaalselt kui grupis. Grupinõustamisi olen teinud erinevate suunitlustega asutustes ja erineva suurusega kollektiivides, näiteks lasteaedade-koolide personalile, omavalitsuste töötajatele, avavangla kinnipeetavatele jne. Teemade ampluaa on lai ning valiku teeb nö tellija.
Töötan meeleldi erinevate sihtgruppidega, nii individuaalselt kui grupis.

Olen pärit Tartust, omandanud kõrghariduse koreograafia erialal ja täiendanud oma haridusteed pedagoogika valdkondades.
Minu varasemad töökogemused on olnud seotud kultuuri- ja hariduseluga.
Alates 2013. aastast töötan Eesti Töötukassas. Tänases töös kõnetavad mind enda väärtustamise ja töörõõmu teemad.
Olen tänulik, et saan inimesi nõustada eesti, vene ja inglise keeles ning toetada nende tööelu läbi individuaalsete nõustamiste ja ka grupitööde.

Olen lõpetanud psühholoogia eriala. Karjäärinõustajana olen töötanud 2015 aasta algusest, kuid tööturuvaldkonnas pikemalt. Samuti oman mitmeaastast kogemust psühholoogilises nõustamises. Olen omandanud karjäärinõustaja VI taseme kutse.

Hariduselt olen psühholoog, õppinud Tartus ja Amsterdamis. Karjäärinõustajana töötan 2015. aasta algusest. Kuulun Karjäärinõustajate Ühingu juhatusse ja mul on karjäärinõustaja kutse (tase 6). Nõustamise juures meeldib eelkõige aidata inimestel üles leida oma potentsiaali ja jõuda vastusteni enda sees.
Hea meelega töötan nii individuaalselt kui gruppidega. Tegutsen ka joogaõpetajana. Töövälisel ajal meeldib mulle aega veeta looduses, nautida kultuuri ning reisida veel tundmatutes paikades.

Olen lõpetanud Tartu Ülikooli psühholoogia eriala (MSc). Teemadest on mind alati paelunud nõustamine ja teraapia, isiksusepsühholoogia ning suhtlemispsühholoogia. Eelnevalt olen töötanud koolipsühholoogi ja suhtlemisoskuste koolitajana. Karjäärinõustajana tegutsen alates 2015. aasta algusest ning mul on karjäärinõustaja VI taseme kutse.

Enne karjäärinõustaja ametikohale asumist olen töötanud pikalt personalijuhina. Olen teinud läbi isikliku karjäärimuutuse ja tean, mida tunnevad inimesed, kes on jõudnud valikute ristteele. Arvan, et olen viinud läbi üle tuhande tööintervjuu – oskan seega aidata inimesi töövestlusteks ette valmistada – minu juurde võib julgelt tulla harjutama. Püüan olla kursis uuenduslike värbamisvõtetega ja jagan neid teadmisi jõudumööda ka teistele. Olen organisatsioonikäitumise magister. Vabal ajal olen ema kolmele lapsele ja armastan kirjutamist – siit-sealt võib leida minu lugusid karjäärist ja tööst, kõige rohkem leiab neid minu blogist eneseteostus.wordpress.com.

Kõrghariduse omandasin Tallinna Ülikoolis koolieelse pedagoogika ja psühholoogia erialal ning olen töötanud aastaid alushariduse valdkonnas omandatud erialal.
Lisaks olen ennast täiendanud mitmel alal – olen lõpetanud EBS juhtimiskoolituskeskuse programmi haridusasutuste juhtidele ning läbinud psühholoogilise nõustaja ja karjäärinõustaja baaskoolitused. Olen saanud töökogemusi sotsiaalalalt, tegeledes vanaemaealiste õppimise ja huvitegevuse korraldamisega.
Kõigi minu eelnevate elu- ja töökogemuste keskpunktiks on olnud inimene – kõigil tema elukaare etappidel.
Viimased kaks aastat olen töötanud karjäärinõustajana Eesti Töötukassas.
Ka praegune amet on toonud mulle kohtumisi paljude inspireerivate inimestega ja süvendanud veendumust, et rahuldust pakkuva töö ja eneseteostuseni jõudmiseks on võti inimese enda käes.
Mulle meeldib inimesi kuulata ja kuulda, aidata neil näha võimalusi, pakkuda mõistmist ja toetust.

Töötan Hiiumaal Töötukassas karjäärinõustajana alates 2004 aastast. Oman Akadeemia Nord sotsiaalteaduste bakalaureuse kraadi psühholoogia erialal. Olen läbinud erinevaid ametialaseid koolitusi/seminare, mis toetavad ja täiendavad mind nõustaja ametil. 2016 a. taotlesin karjäärinõustaja 6. taseme kutse.
Olen suur looduse nautija, imetlen Hiiumaa kaunist loodust, ilusaid rannavaateid ning avastan erinevaid paiku, kus perega aega veeta.
Mulle meeldib, et karjäärinõustaja amet pakub palju väljakutseid, võimalusi, enesearengut ning teadmine kliendi aitamisest või õigele rajale suunamisest teeb alati rõõmu.

Õppisin omal ajal Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolis sotsiaaltöö erialal. Juba õpingute ajal keskendusin nii teoreetiliste teadmiste kui ka praktiliste oskuste saamisele. Esimesed töösammud tegin lastekasvataja, noorsootöötaja ja sotsiaaltöötaja ametitel. Viimased 10 aastat töötasin tööhõivesüsteemis erinevates rollides: töövahenduskonsultant, juhtumikorraldaja. Aastate jooksul osalenud paljudel nõustamisalastel ja psühholoogilistel koolitustel ning saadud teadmisi praktiseerin julgesti oma igapäevases töös. Väärtuslikuks pean ka oma teadmised töömaailmast ning sellest, kui muutlik see on. Viimase aasta jooksul töötan karjäärinõustajana (ESF). See aeg andis palju jõudu ja väljakutseid enda tööprofiili kujunemisele ja täiendamisele. Töökeeleks on vene  ja eesti keel. Üheks tööalaseks motoks on kaasaegse kirjaniku Eckhart Tolle väide: “Kuidas” on alati olulisem kui “Mida”. Minu peamiseks tööriistadeks on kutse-eetikast lähtuvate nõustamisprintsiipide järgimine ja austus teise inimese vastu.

Olen Julia Rybalova, töötan karjäärinõustajana Jõhvi büroos. Töötukassas alustasin tööd aastal 2010 karjääriinfo spetsialistina ja septembrist 2015 liikusin karjäärinõustaja ametikohale. Naudin oma tööd, mis pakub palju enesearendamise võimalusi ja erinevate inimestega kohtumist.
Erialalt olen inglise filoloog, oman töökogemust inglise keele õpetajana ja tõlkijana. Nõustan eesti, vene ja inglise keeles. Vaba aega sisustan lugemise, rulluisutamise, kino, teatri ja käsitööga.

Olen lõpetanud Tartu Ülikooli eesti keele võõrkeelena erialal, üle 20 aasta töötanud üldhariduskoolis. Oma töös pedagoogi ja tööandjana on mind alati huvitanud, kuidas säilitada kooli- või töörõõmu ja sära silmades. Väärtustan usaldusväärsust, mitmekesisust, koostöömeelsust, soovi areneda, ausust, väärikust ja avatust ning tegutsen nendest väärtustest lähtudes. Usun, et teiste inimestega suhtlemine mõjutab meid ja meie ümber toimuvaid positiivseid muudatusi suurel määral. Üheks minu elu motoks on Aafrika vanasõna “Kui tahad kiiresti minna, mine üksi. Kui tahad kaugele, läheme koos”. Minu koostöö klientidega põhineb heatahtlikul partnerlusel ja vastastikusel lugupidamisel. Minu põhiline väljakutse karjäärinõustajana on inimestes peituvate võimete ja potentsiaalide avastamine ning nende toetamine ja julgustamine tööalaste unistuste elluviimisel. Oma tegevuses lähtun Karjäärinõustamise eetikakoodeksist.

Mind on alati kõnetanud eriala valiku, tööotsingute ja töökohale sobitumisega seotud teemad. Eesti Töötukassa Järvamaa osakonnas olen karjäärinõustaja 2013. aastast. Kuulun Karjäärinõustajate Ühingusse ning mul on karjäärinõustaja kutsetunnistus. Nõustajana kuulub minu poolehoid lähenemisviisile, mis keskendub lahenduste leidmisele ja positiivsetele muutustele. Minu roll on aidata inimesel leida selleks enda sisemisi ressursse. Öeldakse, et parim nõustamine on see, kui klient hiljem leiab, et lahendas oma probleemid ise. Selle poole püüdlen.
Nii karjäärispetsialisti kui inimesena on ajaga sammu käimine mulle olulised väärtused. Pidev enesetäiendamine on saanud töö ja elu loomulikuks osaks. 2014.aastal omandasin cum laude Tallinna Ülikooli magistrikraadi organisatsioonikäitumise erialal. Nõustamisoskuste arendamiseks ning orienteerumiseks teistes tööks vajalikes teemades tööturu ja hariduse maastikul aitavad kaasa erinevad täiendkoolitused ja koostöö teiste karjäärispetsialistidega.

Töötan Läänemaal ESF karjäärinõustajana.
Mulle meeldib suhelda, teadlikult õppida, areneda, kogemusi omandada ja jagada. Olen omandatud kõrgharidusele lisaks lõpetanud kutsekoolis majutusteenuse korraldamise eriala ning ülikoolis kriisipsühholoogia kursuse, koolitunud ka grupinõustamise, emotsioonide juhtimise, reiki jm aladel.
Tööväliselt võib mind kohata teatris, kinos, trenni- või tantsusaalis, bowlingu- või viburajal, rattaga maanteel või autoga jäärajal. Kõige mõnusam siiski on silmade särades ja hõlmade lehvides jõuda hommikul tööle ning anda endast parim.
Austan ning väärtustan elu, inimest ja tasakaalu kõigis varjundites.

Hariduselt olen diplomeeritud rakenduspsühholoog ning  oman sotsiaalteaduse magistrikraadi (MA) Tallinna Ülikoolist (2013). Lisaks eelnevale, olen õppinud koolitajaks-suhtlemistreeneriks ning läbinud hulgaliselt täiendkoolitusi grupinõustamisest kuni projektitööni välja. Alates 2013 aastast olen karjäärinõustajate Ühingu liige ning oman karjääriinfo spetsialisti, tase 6, kutsetunnistust.

Olen karjäärivaldkonnas tegutsenud tänaseks pea seitse aastat, varasemalt karjääriinfo spetsialistina ning alates 2017 aasta algusest karjäärinõustajana Eesti Töötukassas. Oman laiapõhjalisi teadmisi ja kogemusi tööotsingute nõustamisest, karjääriinfo vahendamisest nii gruppidele kui ka individuaalselt ning 3 aastat nõustamiskogemust usaldustelefoni nõustajana. Oma töös väärtustan kõrgelt inimest ja tema vabadust otsustada oma eluvalikute üle. Teemad, mis mind eriliselt kõnetavad on: tööotsingu nõustamine, kandideerimisdokumentide koostamine ja analüüs, motivatsioon, eneseanalüüs, emotsioonide juhtimine, muutustega kohanemine.

Minu nimi on Ulvi ja töötan Eesti Töötukassa Põlvamaa osakonnas karjäärinõustajana. Olen selles ametis olnud 2 aastat, mis ühtepidi on lühike aeg, kuid teistpidi võttes on selle aja jooksul väga palju õpitud ja kogemusi kogutud. Kuulun Eesti Karjäärinõustajate Ühingusse ja alates novembrist 2016.a oman ka kutsetunnistust- Karjäärinõustaja, tase 6.
Minu teekond siiani on olnud huvitav ja täis põnevaid kohtumisi erinevate inimestega. Mul on pikaajaline kogemus pagarina töötamisest suures tööstuses, samuti olen olnud iseendale tööandja pakkudes juuksuriteenuseid. Otsus õppima minna sündis sellest, kui sain aru, et tervis mingil hetkel ei lase enam töötada juuksurina ja kuna töö inimestega mulle väga meeldis, siis karjäärinõustajaga nõu pidades sündis otsus sotsiaaltöö kasuks. Siit edasi asusin õppima Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli sotsiaaltöö erialale. Peale kooli töötasin vallas lastekaitsespetsialistina ja sealt edasi koolis sotsiaalpedagoogina. Seega julgen kinnitada, et õppida pole kunagi hilja.
Oma praeguses töös karjäärinõustajana aitan leida inimesel iseennast, julgustan unistama ja unistusi ellu viima. Toetan inimest tema valikutes, kaaludes läbi erinevad võimalused ja vahel olen lihtsalt „peegliks“.
Peamiselt teen individuaalnõustamisi aga olen ka teinud grupinõustamisi erinevatel teemadel. Mulle meeldib minu töö, see on nii põnev ja mitmekülgne.

Töötan karjäärinõustajana Eesti Töötukassas alates aastast 2009. Eelnevad töökogemused, mis toetavad mind karjäärinõustaja töös, on olnud seotud hariduse-, täiskasvanute koolituse- ja personali valdkondadega. Alates 2015 aasta jaanuarist lisandusid minu klientide hulka lisaks töötutele ka töötavad inimesed.
Erialasteks saavutusteks võin lugeda iga õnnestunud nõustamist, mille tulemusel inimese oskused/teadmised karjääriplaneerimisest paranevad või saab ta juurde enesekindlust, et teha uusi karjäärivalikuid.
Õppisin algklasside õpetajaks, magistrikraadi omandasin 2008. a. juhtimis- ja äripsühholoogia erialal. Jätkan pidevalt enda täiendamist erinevate erialaste koolituste kaudu. Hetkel olen omandamas superviisori/coachi eriala.
Olen nii Eesti Karjäärinõustajate Ühingu (KNÜ) kui Eesti Supervisiooni ja Coachingu Ühingu (ESCÜ) liige. Aastatel 2012-2016 ka KNÜ juhatuse liige.
Oman kutsetunnistust: Karjäärinõustaja, tase 6.

Olen lõpetanud Tartu Ülikooli ärijuhtimise magistriõppe spetsialiseerumisega organisatsioonikäitumisele. Eelnevalt olen töötanud noorsootöötajana ja 11 aastat koolis personalijuhi ja karjääriõpetuse õpetajana. Alates 2011 aastast töötan Eesti Töötukassa Saaremaa osakonnas karjäärinõustajana. Oman karjäärinõustaja kutsetunnistust tase 6.  Loomult olen positiivse ellusuhtumisega rõõmsameelne maailmaparandaja, kes usub inimestesse ja nende headusesse. Vabal ajal tegelen tervisespordiga.

Olen töötanud karjäärinõustajana alates 2015 aastast. Enne seda olin õpetaja ja koolitaja, erialaks inglise ja eesti keel. Karjäärinõustajana pean ennast loominguliseks tüübiks, meeldib süveneda inimese probleemi ja leida lahendusi. Mulle on öeldud, et leian nõustatavatega kergesti ühise keele ja siis on juba lihtsam koos edasi liikuda. Lähtun mõttest, et töö on ainult üks osa inimese elust ja koos saame arutada, mis motiveerib, mis takistab edasiliikumist, millised on tugevused ja mida saab juurde õppida.
Olen läbinud karjäärinõustamise baaskoolituse ning täiendanud end muuhulgas e-nõustamise ja Skype-nõustamise alal. Karjäärinõustamine annab mulle ühtlasi võimaluse tegeleda erinevate põnevate teemadega – tulevikuametid, majandus, ettevõtlus, psühholoogia.

Töötan karjäärinõustajana Eesti Töötukassa Tartumaa osakonnas alates jaanuarist 2015a.
Olen lõpetanud Tartu Ülikooli eripedagoogika osakonna ja töötanud pikki aastaid lasteaia logopeedina. 2010. aastal omandasin psühholoogia õpetaja lisaeriala TÜ Psühholoogia Instituudis ja varsti peale lõpetamist leidsin võimaluse end õpitud alal teostada. Õpetaja töö gümnaasiumis tõi äratundmise, et töö noorte ja täiskasvanutega köidab mind, haarab endasse, pannes järjest enam erialast kirjandust avastama ja end igakülgselt arendama. Mitmete täiendkoolituste läbimise järgselt ning oma suunda otsides sain karjäärinõustajaks. Minu tegemisi karjäärinõustamise valdkonnas iseloomustab uudishimu, pidev õppimine ja avatud meel inimeste aitamiseks. Usun, et iga kogemus valmistab meid ette uuteks väljakutseteks, võimalustest tuleb vaid kinni haarata ning teadmisi taga ajada pole kunagi hilja! Oma tööelus kannapöörde tegemine aitab täna paremini mõista neid, kes on otsimas uut silmi särama panevat ala, julgustada inimesi valikute tegemisel ja unistuste ellu viimisel ning toetada neid motivatsiooni hoidmisel. Just inimesed, kes nõustamisele tulevad, inspireerivad pidevalt arenema, uusi võimalusi ja ideid leidma.
Nõustajana on mul kogemus erinevas vanuses ja mitmete sihtgruppidega töötamiseks. Teen grupinõustamisi töötukassas, messidel, infopäevadel ja asutustes. Meeldib eneseanalüüsi, motivatsiooni ja tööõnne temaatika. Viin läbi tööintervjuuks ettevalmistavat töötuba.
Olen KNÜ liige ning mul on 2016a. novembrist karjäärinõustaja kutsetunnistus(tase 6).

Karjäärinõustajana olen töötanud üle kahe aasta. Ka minu varasemad töökogemused on seotud olnud inimeste nõustamise, abistamise ja juhendamisega. Olen omandanud karjäärinõustaja tase 6 kutse.
Oma töös toetun põhimõttele, et inimese elu on siis tasakaalus, kui kui ta tunneb rõõmu olemasolevast, näeb arendamist vajavaid kohti ja teab, kuidas oma eesmärke saavutada.

Erialalt olen kehalise kasvatuse õpetaja, lisaks omandasin magistrikraadi sotsiaalpedagoogikas ja lastekaitses. Haridussüsteemis töötades juhtisin vabal ajal erinevaid projekte laste- ja noorte vabaaja sisustamisel. Minu hobideks on: portselanimaal; klaasist esemete valmistamine ja huviliste juhendamine. Samuti lugemine, sport, matkamine ja reisimine.
Karjäärinõustajana töötan septembrist 2015 ja pean tööd põnevaks väljakutseks- võimalus õppida, areneda ning ja rakendada oma teadmisi ja kogemusi.

Olen töötanud karjäärinõustajana alates 2007. aastast Tartus ja Pärnus ning seda nii Eesti Töötukassas kui ka SA Innove Rajaleidja keskustes. Olen nõustamise käigus kokku puutunud väga erinevate sihtgruppidega: noored, töötuna arvel olevad inimesed, töötavad inimesed, vanaduspensionil olevad inimesed, vähenenud töövõimega inimesed. Olen teinud nii individuaalseid kui ka grupinõustamisi. Annan endast parima, et karjäärinõustamise valdkond areneks ja vastaks inimeste vajadustele oma karjääritee planeerimisel. Selleks olen ka Eesti Karjäärinõustajate Ühingu liige, kus olen panustanud erinevatesse projektidesse, näiteks karjäärinõustamise eetikakoodeksi väljatöötamisse. Mul on kutsetunnistus karjäärinõustaja, tase 6 ja hetkel omandan magistrikraadi personalitöö ja arenduse erialal. Minu jaoks on kõige olulisem, et inimene, kes minu juures karjäärinõustamisel käib, tunneks ennast teadlikumana, julgemana ja tugevamana oma karjäärivalikute tegemisel.

Tere! Olen Jelena Malõgina, töötan karjäärinõustajana. Enne karjäärinõustaja ametikohale asumist töötasin karjääriinfo spetsialistina ja pikalt õppespetsialistina. Kõrghariduse omandasin Tallinna Ülikoolis. Minu erialad on „Ajakirjandus“ (BA) ja „Vene keele kui võõrkeele õpetaja“ (MA). Praegune ametikoht annab mulle võimaluse teha põnevat ning mitmekülgset tööd, areneda ja õppida ning olla abiks ja toeks oma klientidele ja kolleegidele. Mul on ka eelnev töökogemus ajakirjanduses, turunduse ja kommunikatsiooni valdkonnas ning ürituste korraldamisel. Olen oma teadmisi ja oskusi pidevalt arendanud iga-aastastel seminaridel, konverentsidel ja koolitustel nii Eestis kui ka välismaal. Ma olen rõõmsameelne, algatusvõimeline ja tulemustele orienteeritud. Minu hobideks on lugemine, filmide vaatamine ja muusika kuulamine. Samuti meeldib reisimine ning sõpradega lõbus ajaveetmine. Kohtumiseni!

Olen omandanud magistrikraadile vastava kvalifikatsiooni haldusjuhtimise erialal Tallinna Tehnikaülikoolis ning magistrikraadi kirjaliku tõlke erialal Tallinna Ülikoolis. Tunnen huvi psühholoogia ja enesearengu vastu ning olen end iseseisvalt nendel teemadel täiendanud, oman litsentsi karjäärinõustamise testide läbiviimiseks. Üle kümne aasta on mind köitnud Taichi, Qigong, idamaised hingamispraktikad ning üldisem huvi hiina keele ja kultuuri vastu. Olen end proovile pannud turismi- ning sotsiaalses ettevõtluses ja töötanud vabakutselisena. Töötukassaga viis mind elutee kokku 2014. aasta kevadel, kus on olnud rõõm töötada töövahenduskonsultandi, juhtivkonsultandi ning karjäärinõustajana saades väärtuslikke kogemusi ja teadmisi tööturu ning tööotsingutega seonduvatel teemadel. Töökoha kaotus või vahetamine on üks väljakutsete rohkeid perioode inimese elus, mil tuleb teadlikult tegeleda emotsionaalse tasakaalu ja eneseotsinguga. Inimeste toetamises sellel eluperioodil tunnen hetkel enda kutsumust. Teemad, mis mind kõnetavad, on eneseanalüüs, töötasakaal ja eesmärkide seadmine. Õnn on teha tööd, mida saab nautida ning mis arendab. Tee selle leidmiseni algab enda ning oma tegelike vajaduste ja potentsiaali tundmaõppimisest. Olen oma klientidele sellelt teekonnal toeks.

Oma hariduselt olen sotsiaaltöö korraldaja. Ameteid on olnud mitut sugu, mis aga kindel, enda ümber naudin inimesi ja võimalust olla nende jaoks olulistes küsimustes toetajaks. Siit ka tee sotsiaalhariduse omandamiseni ja töötamiseni erivajadustega laste ja täiskasvanute tugiisiku ja tegevusjuhendajana. Karjäärinõustamiseni viinud tee on justkui miljonite uste avanemine ja lõputu teekond avastamaks enda ja teiste erinevaid tahke ja võimalus näha „õitsele puhkemisi“.

Oma töös naudin uusi väljakutseid, enesearengu võimalusi, loomingulisust ja mitmekülgsust. Usun, et meil kõigil on olemas naudingut pakkuvad eluteed ja me ise oleme oma saatuse sepad, kes need rajad sisse kõnnivad. Hing puhkab, kui saan olla mõttekaaslaseks ja suunajaks, et aidata leida just need sobivad suunad kuhu parasjagu sammud seada. Väärtustan kõrgelt inimest ja tema vabadust otsustada oma eluvalikute üle. Tuleb vaid alustuseks julgeda unistada.

Kui ma ei ole tööpostil, siis võib mind kohata discgolfi rajal, ammutamas uusi teadmisi enesearengust, psühholoogiast, ettevõtlusest, kujundusest ja disainimisest.

Olen kasvanud ja õppinud huvitaval ajastul, kus liikusime sotsialistlikult korralt kapitalistlikule korrale. See on kaasa toonud vajaduse olla vastuvõtlik muutustele, avatud uuele ja omandama uusi teadmisi läbi elukestva õppe.

Alustasin oma teadlikku õpinguteed Räpina Aianduskoolis, kus omandasin aiandus-agronoomi elukutse. Mõne aasta möödudes tekkis tööga seonduvalt vajadus oma haridustee jätkamiseks. Omandasin Audentes-Mainori Ülikoolis rakenduskõrghariduse personali valdkonnas. Minu töine elu on olnud seotud peamiselt assisteerimise ja personalitöö valdkonnaga. Läbi oma töö ja uute arenguvõimaluste otsingute olen olnud töötajate värbaja, tööle kandideerija, töötu ja Eesti Töötukassas töötaja rollis. Nimetatud rollid aitavad mõista ja toetada inimesi, kes on oma tööelus teelahkmel.

Elu on teekond, mitte sihtpunkt! See tõttu tuleb olla avatud rohketele võimalustele, olla uudishimulik, omandada uusi teadmisi ja õppida ennast tundma. Kõik see rikastab ja arendab, teeb meid paremaks ja osavamaks nii elus kui mistahes valdkonnas või erialal.

Tere! Olen Margarita Ivko, töötan karjäärinõustajana Jõhvi büroos. Töötukassas alustasin tööd karjääriinfo spetsialistina. Septembrist 2017 liikusin karjäärinõustaja ametikohale ning naudin oma tööd! Mulle meeldib, et karjäärinõustajana mul on palju enesearendamise võimalusi ja igapäevaselt saan kohtuda erinevate inimestega. Erialalt olen noorsootöötaja, oma lõputöös uurisin nõustamisprotsessi. Eelistan vabal ajal reisida, suusatada, rulluisutada, suhelda oma lähedastega ja sõpradega.