Menu

Lugemist

Minu kõige tähtsam tööintervjuu

Nõustamisel küsitakse sageli, kuidas kandideerida edukalt. Kuidas tööandjale meeldida? Mida tööandja ootab? Raamatutest ja internetiavarusest leiab hunnikute viisi CV, kaaskirja, riietuse, käitumismaneeride, tüüpküsimuste ja muu kohta käivaid nõuandeid, mis peaksid aitama valmistuda kohtumiseks tööandjaga. Ja suuresti aitavadki. Ometi tundub mulle, et tihtipeale jääb pidamata kõige tähtsam tööintervjuu – intervjuu iseendaga.

Mida see tähendab? Päris suur osa viiteid ja vihjeid keskendub sellele, kuidas meeldida teisele, kuidas meeldida sellele, kes töö annab. Intervjuu iseendaga keskendub sellele, kuidas mina kui kandideerija meeldin endale, kuidas ja miks mina ise olen see, kes selle töö võtab. Need on läbirääkimised, mille kaudu võiks tekkida siiras sisemine usk kõnealuse töö ja enda vastastikusesse sobivusse.

Esimene küsimus: Kas ma tahan seda tööd teha?

Jäin seda küsimust kirja pannes mõtlema sõnastuse üle. Kumb on täpsem: „Kas ma tahan seda tööd?“ või „Kas ma tahan seda tööd teha?“? Esmapilgul polegi väga palju vahet, järele mõeldes aga küll. Küsimus on ennekõike selles, kas keskenduda omandamise hetkele või töö tegemisele. Mingis mõttes on olukord sarnane lapse ja mänguasjapoega. Tihtipeale tahab laps kangesti mingit lelu või mängu, kuid peale selle saamist on tal sellest üsna ükskõik. Asja omandamine annab hetkelise rahulduse, staatuse, väljamängimiserõõmu, võidu või veel midagi muud. Kuid ometi laps ei mängi sellega. Sügavamat ja kestvamat rõõmu on mänguasjadest, mis ka peale omandamise hetke innustavad ja kannustavad, kutsuvad üles leiutama ja katsetama, looma ja proovima. Kuidas on lood soovitud tööga: kas tunneksid rõõmu sellega „mängimisest“?

Teine küsimus: Mis mul aitab seda tööd teha?

Enda kiitmine pole pahatihti lihtne. Kandideerijad muretsevad, kuidas minna tööandja juurde ja öelda, et ma olen äärmiselt kvalifitseeritud ja alati tasemel. „Ma ei saa ju valetada!“ Tõsi, valetada pole ilus. Sellel valel on aga kaks poolt. Esiteks, kui omistada endale oskusi, teadmisi ja kogemusi, mida tegelikult pole, on see ebaõiglane nii enda kui ka tööandja suhtes. Pealegi tuleb selline vale lõppkokkuvõttes tavaliselt välja. Vale teine pool nii kergesti välja ei tule ning on ebaõiglane ennekõike enda suhtes – kui ütleme, et meil polegi oskusi, polegi teadmisi või kogemust. Me valetame ennast pisemaks, kui tegelikult oleme. Tõde on kusagil vahepeal. See tõde koosneb koolis omandatud teadmistest, kõikvõimalikest kogemustest – olgu palgalistest või mitte – ja isikuomadustest. Teinekord tuleb neid oskusi, teadmisi ja kogemusi lihtsalt otsida natuke teise nime alt või pole need kõik üheskoos kobaras koos, vaid väiksemate jupikestena laiali. Miskipärast aga ütleme ilma igasuguse raskuseta, et meil pole üldse midagi, selle asemel et on natukene, keskmiselt või hästi. Kahjuks.

Kolmas küsimus: Mida ma tahan selle töö kaudu kogeda?

Inimese elu on üks käänuline teekond, mille jooksul kogutakse paremalt ja vasakult tükikesi, paigutades need siis oma elulukku. On selge, et valikuid tuleb teha vajaduste-võimaluste hetkeseisu järgi ja iga tööots ei pruugi olla nii-öelda täispakett või terviklahendus. Igas töös on mööndusi ja on olulisi kogemusi. Kogutud tükid moodustavad või võiksid moodustada terviku. Seda, millise pildi need lõpuks kokku annavad, on küllap võimatu teada, kuid aimatav on see siiski. Mõeldes, milline võiks töö(elu) olla tulevikus, ja kõrvutades seda olevikuga, võib näha muutumisi – puuduvaid killukesi. Küsimus on selles, kas kõnealuse töö kaudu kogutavad või kogetavad killud on abiks minu piltmõistatuse kokkupanemisel või kuuluvad need hoopistükkis võõrasse komplekti.

Neljas küsimus: Mis on minu arvates selle töö tähendus?

Üldjoontes ei meeldi inimestele tähenduseta asjad, me ei taha teha tühja tööd. Eneselegi märkamatult üritame kõike enda ümber toimuvat selgitada ja seletada. Mõnikord jäävad need teemad aga lõpuni mõtlemata. Tööd valides võiks küsida endalt, kes ma olen seda tööd tehes, mis on minu roll väiksemas ja suuremas plaanis ning keda minu töö puudutab. Kes on need inimesed, kelle kõrval ma oma tööd teen ja kes on need, kelle eludes minu tegude tagajärjel midagi muutub? Vähemtasustatud tööde puhul on tähendust raskemgi leida, kuna teinekord me ei pane nende tööde tegemist tähelegi. Vahel märkame mingi töö vajalikkust alles siis, kui see on tegemata või hooletusse jäänud. Saades aru, mis ja kes minu tegevusest sõltub, saan valida viisi, kuidas seda tööd teha.

Võttes rahulikult aega ja arutledes iseendaga neil teemadel – ja loodetavasti jätkub juttu kauemakski – kujuneb kandideerijal nägemus endast selle töö võimaliku tegijana. Selline vestlus tähendab hoolitseda iseenda eest. Alles siis, kui mina ise saan aru, saan ma seda usutavalt selgitada ka teisele. Alles siis, kui mina ise usun, saab minusse uskuda teine.

 

Mõtiskles Anna-Liisa Tiisma, Tallinna ja Harjumaa osakonna karjäärinõustaja

Aitame töötajal õnnelik olla!

Karjäärinõustamist vaadati varasemalt kui kitsast ameti- ja õppimisalast nõustamist. Tänapäeval on see omandanud uue mõõtme, käsitledes inimese elu kui tervikut. Juba poolteist aastat pakutakse kõigis maakondades tasuta nõustamist töötavale inimesele. Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) rahastamise kaudu on kõigil, kes ei ole registreeritud töötud ega koondamisteatega tööotsijad, võimalik saada professionaalset tuge oma tööelu plaanide elluviimiseks. Karjäärinõustamine on hea võimalus nõustajaga arutada oma elu ja tuleviku üle, seada samme ja konfidentsiaalselt tundlikel teemadel rääkida. Tööl veedame suure osa ajast. Võiksime tunda end seal hästi. Mõnikord piisab väikese muudatuse sisseviimisest tööl või elukorralduses, et töö jälle rõõmu pakuks.

Vahel mõistab inimene nõustamisel, et tema elu kese ei olegi töö ja talle rahuldust pakkuvad tegevused on väljaspool tööaega – lapsevanema roll, hobid, sport, lemmiklooma eest hoolitsemine jm. Seda endale teadvustades ja lõpetades tööõnne tagaajamise võib inimene ühtäkki avastada, et elus on kõik paigas.

Paljudel ettevõtetel on üheks värbamisargumendiks, et nad pakuvad toetavat ja arendavat keskkonda. Hea on töötada tööandja juures, kes näeb töötaja muret, püüab teda aidata ning vajadusel oskab suunata spetsialisti, näiteks karjäärinõustaja juurde. Mehi satub karjäärinõustaja juurde ootuspäraselt vähem. See võiks olla teisiti – varane murede  märkamine võib päästa läbipõlemisest. Lisaks aitab individuaalne nõustamine inimesel kiiremini kohaneda uue ametikohaga või analüüsida, kas ametikõrgenduse vastuvõtmine on õige otsus – eriti olukordades, kus töötaja on teinud vaid spetsialisti tööd ja tal ei ole olnud siiani juhitööga kokkupuudet. Näiteks kui inimesel on mingi oskus puudulik, võib ta hakata kahtlema oma sobivuses ning seetõttu eirata ülesandeid, milles oskuse vajakajäämine välja võib tulla; näiteks uute kontaktide loomine, toimiva tarkvaralahenduse arendamine jms.

Töötukassa karjäärinõustajad keskenduvad peamiselt individuaalsetele nõustamistele, kuid ollakse valmis tegema ka grupinõustamisi tööandja juures ettevõtte töötajatele. Grupinõustamise levinumad teemad on stressiga toimetulek, tööelu väärtuste analüüs, endas motivatsiooni leidmine, konfliktide jahutamine, aga ka parem töö- ja eraelu juhtimine. Näiteks räägib Tallinna ja Harjumaa osakonna karjäärinõustaja Pille Pesti stressijuhtimise grupinõustamisel stressi olemusest, selle vajalikkusest ja kahjulikkusest, mõjust kehale ja meelele. Grupis arutatakse erinevaid stressiga toimetulekuviise ja tehakse läbi mõni lihtne, kuid toimiv kohaloleku harjutus, mis sobib hästi stressi ennetamiseks ja sellega toimetulekuks.

Valga maakonna karjäärinõustaja Jaana Butov: «Meil on huvi grupinõustamise vastu üsna suur. Pooleteise aasta jooksul, mil teenust on pakutud, on läbi viidud sadakond grupinõustamist kahekümnele eri sihtgrupile. Põhilised koostöökokkulepped on sõlmitud tööandjatega, kes soovivad töötajaid toetada, tööõhkkonda parandada ning arenguvajadusi välja selgitada. Pikemaajaline ja suuremahuline koostöö on Valga haiglaga, kes soovib, et kogu kollektiiv saaks osa erinevatest grupinõustamistest. Praeguseks on grupinõustamised läbi viidud hoolekandeosakonna ning EMO töötajatega. Lähiajal lisanduvad kirurgia- ning günekoloogiaosakonna töötajad. Põhilised teemad on rollid meeskonnas, suhted töökohal, kommunikatsioon, konfliktid ja nende lahendamine, tööstress ja sellega toimetulek, motivatsioon, ajajuhtimine ning eesmärkide seadmine.»

Valga haigla sekretär-personalijuht Elle Märtinson soovitab grupinõustamisi ka teistele asutustele: «Osalejad on andnud vaid kiitvad hinnanguid. Motivatsiooni teema tekitas inimestes positiivse tunde ja pani asjade üle järele mõtlema, õpetati eesmärke püstitama ja unistusi ellu viima. Meeskonnatöös toodi õpetlikke näiteid, kuidas lahendada pisiprobleeme ja anda neile positiivne suund. Kiidusõnu jagati ka nõustaja aadressil – inimestele meeldis, et nõustamised olid teistsugused, elulised.» Elle Märtinson loodab, et koostöös töötukassaga saab nõustatud võimalikult palju haigla töötajaid ning üheskoos Valga ja maakonna elanike rahulolu ja teadmisi suurendada. 

Grupinõustamine

Grupinõustamine on individuaalse nõustamise sarnane protsess. Vahe on selles, et korraga osaleb nõustamisel rohkem inimesi ja karjäärinõustaja tegeleb mitme ühesuguse vajaduse või huviga kliendiga. Grupi suurus on kuni 16 inimest ning üldjuhul kestab nõustamine sõltuvalt teemast 2-3 tundi.  Nõustamist saab läbi viia töötukassa ruumides või tööandja juures.

Muutuvad rollid

Töö- ja professionaalset elu ei saa eraldada inimese muudest rollidest – üks valdkond mõjutab teist. Lisaks karjääripöörde elluviijatele ja võimetekohasema ning huvitavama töö otsijatele jõuavad karjäärinõustajate juurde inimesed, kes on stressis, rahulolematud oma töö või töötulemustega. Vahel aga hoopis alahoidlikud ja kartlikud uute võimalike rollide ees. Olemasolev töö võib väljapääsmatuna paista üksikvanema rolli, erinevate kultuuri- või usuliste veendumuste tõttu, aga ka näiteks vanemate surve või ühiskonnas kinnistunud uskumuste tõttu. Meie saame suurendada inimese enesekindlust, toetada teda eesmärgipärasemale tegutsemisele suunamisega ja olla kõrval, kui tal on vaja muudatusi aktsepteerida ning ellu viia.

 

Aitame töötajal õnnelik olla!

Postimees: Värsked uudised Eestist ja välismaalt. Loe lähemalt

Kuidas ma Arvamusfestivalil karjäärinõustaja juures käisin

Ma õpin ajakirjandust ning selles valdkonnas on väga palju erinevaid karjäärivalikuid, mille suunas edasi liikuda. Mida teha? Kuhu minna? Äkki ma ei saa hakkama? Selleks, et eneses selgusele jõuda, läksin Arvamusfestivali tööelualal karjäärinõustaja jutule. Edasi saate lugeda Arvamusfestivali blogist

Foto: Tauno Tõhk

Foto: Tauno Tõhk

 

 

 

 

 

 

 

Arvamusfestivali tööelualal oli kõigil soovijatel võimalik saada karjäärinõustamist.

Nõustaja: karjäär ei pea minema ülesmäge

„Tihti on inimestel arusaam, et karjäär peab olema ülespoole liikuv, aga tegelikult võib see olla ka horisontaalne ehk liikuda võib ka sama tasandi töökohtadel,” selgitas töötukassa Läänemaa osakonna karjäärinõustaja Piret Luik. Ta lisas, et vahel võib juhtival kohal töötav inimene soovida hoopis vähem vastutusrikast töökohta.

Loe edasi

Tööelus muudatusi plaaniv inimene peaks keskenduma eneseanalüüsile

Pikalt ühes töökohas või ühes ametis töötanud inimesed ei oska sageli end piisavalt analüüsida ja nii võivad nende jaoks osutuda keeruliseks eesolevad tööalased muudatused. Siin tasub abi paluda karjäärinõustajalt, kes toetab, kuulab, julgustab ning paneb mõtlema uutele võimalustele.

Loe edasi

Ettevõtja Madis Olti karjäärilugu: kõik ei ole loodud eraettevõtlusega tegelema

Kiviõli Seikluskeskuse juhtimisega tegelev Madis Olt leiab, et ettevõtte loomine ja oma firmaga tegelemine on iga inimese sisetunnetuslik küsimus. Tema sõnul on kõige olulisem teha enda jaoks õiget ja meeldivat asja, olgu kas palgatöölise või tööandjana.

Loe edasi

Karjääri valikul tehtud eksimusi ei ole kunagi hilja parandada

Tööl võib käia selleks, et elamiseks ja lõbustusteks lihtsalt raha teenida, kuid töö võib olla ka midagi enamat — nauditav kogemus, igapäeva õhin ja eneseteostus. Kui töö teeb sind õnnetuks, paneb stressi tundma ning imeb ära kogu energia, oleks ehk õigem edasi liikuda? Elu on liiga lühike, et tegeleda asjadega, mis pinget ja rõõmu ei paku.

Loe edasi

Oma ettevõttega alustaja põhimureks on julgus

Kes meist poleks mõelnud enda ettevõtte loomisele? Enamasti järgnevad sellele kohe kahtlused: kust võtta piisavat raha, kas ja keda kaasata oma ettevõtmisse, kust leida kliente?

Loe edasi

Stress ei ole kõige kurja juur – Pille Pesti, töötukassa karjäärinõustaja

Stressist räägitakse palju, enamasti negatiivses võtmes ja kui millestki kahjulikust, mida on vaja vältida. Võiks aga öelda, et kui ei ole mingeid muutusi ümbritsevas keskkonnas, siis ei ole ka stressi. Samas teame me kõik, et pidevad muutused on kogu elava looduse loomulikuks osaks.

Loe edasi

Motivatsioon on isiklik asi – Anna-Liisa Tiisma, töötukassa karjäärinõustaja

„Kõik on võimalik!“. Nii kuulutavad eneseabiõpikud ja innustavad kõnelejad.

Loe edasi
Vanemad lood

Töö karjäärinõustajana on olnud minu jaoks suurepäraseks väljakutseks. Tee karjäärnõustajaks saamiseni on olnud mitmekesine ja huvitav, pakkunud häid arenguvõimalusi. Praeguseks teen seda tööd juba kolmandat aastat. Mul on karjäärinõustaja kutse, tase 6 ning TRIPOD testikasutaja litsents. Minu klientideks on olnud peamiselt täiskasvanud. Nõustan nii individuaalselt kui grupis. Grupinõustamisi olen teinud erinevate suunitlustega asutustes ja erineva suurusega kollektiivides, näiteks lasteaedade-koolide personalile, omavalitsuste töötajatele, avavangla kinnipeetavatele jne. Teemade ampluaa on lai ning valiku teeb nö tellija.
Töötan meeleldi erinevate sihtgruppidega, nii individuaalselt kui grupis.

Olen pärit Tartust, omandanud kõrghariduse koreograafia erialal ja täiendanud oma haridusteed pedagoogika valdkondades.
Minu varasemad töökogemused on olnud seotud kultuuri- ja hariduseluga.
Alates 2013. aastast töötan Eesti Töötukassas. Tänases töös kõnetavad mind enda väärtustamise ja töörõõmu teemad.
Olen tänulik, et saan inimesi nõustada eesti, vene ja inglise keeles ning toetada nende tööelu läbi individuaalsete nõustamiste ja ka grupitööde.

Olen lõpetanud psühholoogia eriala. Karjäärinõustajana olen töötanud 2015 aasta algusest, kuid tööturuvaldkonnas pikemalt. Samuti oman mitmeaastast kogemust psühholoogilises nõustamises. Olen omandanud karjäärinõustaja VI taseme kutse.

Hariduselt olen psühholoog, õppinud Tartus ja Amsterdamis. Karjäärinõustajana töötan 2015. aasta algusest. Kuulun Karjäärinõustajate Ühingu juhatusse ja mul on karjäärinõustaja kutse (tase 6). Nõustamise juures meeldib eelkõige aidata inimestel üles leida oma potentsiaali ja jõuda vastusteni enda sees.
Hea meelega töötan nii individuaalselt kui gruppidega. Tegutsen ka joogaõpetajana. Töövälisel ajal meeldib mulle aega veeta looduses, nautida kultuuri ning reisida veel tundmatutes paikades.

Olen lõpetanud Tartu Ülikooli psühholoogia eriala (MSc). Teemadest on mind alati paelunud nõustamine ja teraapia, isiksusepsühholoogia ning suhtlemispsühholoogia. Eelnevalt olen töötanud koolipsühholoogi ja suhtlemisoskuste koolitajana. Karjäärinõustajana tegutsen alates 2015. aasta algusest ning mul on karjäärinõustaja VI taseme kutse.

Enne karjäärinõustaja ametikohale asumist olen töötanud pikalt personalijuhina. Olen teinud läbi isikliku karjäärimuutuse ja tean, mida tunnevad inimesed, kes on jõudnud valikute ristteele. Arvan, et olen viinud läbi üle tuhande tööintervjuu – oskan seega aidata inimesi töövestlusteks ette valmistada – minu juurde võib julgelt tulla harjutama. Püüan olla kursis uuenduslike värbamisvõtetega ja jagan neid teadmisi jõudumööda ka teistele. Olen organisatsioonikäitumise magister. Vabal ajal olen ema kolmele lapsele ja armastan kirjutamist – siit-sealt võib leida minu lugusid karjäärist ja tööst, kõige rohkem leiab neid minu blogist eneseteostus.wordpress.com.

Kõrghariduse omandasin Tallinna Ülikoolis koolieelse pedagoogika ja psühholoogia erialal ning olen töötanud aastaid alushariduse valdkonnas omandatud erialal.
Lisaks olen ennast täiendanud mitmel alal – olen lõpetanud EBS juhtimiskoolituskeskuse programmi haridusasutuste juhtidele ning läbinud psühholoogilise nõustaja ja karjäärinõustaja baaskoolitused. Olen saanud töökogemusi sotsiaalalalt, tegeledes vanaemaealiste õppimise ja huvitegevuse korraldamisega.
Kõigi minu eelnevate elu- ja töökogemuste keskpunktiks on olnud inimene – kõigil tema elukaare etappidel.
Viimased kaks aastat olen töötanud karjäärinõustajana Eesti Töötukassas.
Ka praegune amet on toonud mulle kohtumisi paljude inspireerivate inimestega ja süvendanud veendumust, et rahuldust pakkuva töö ja eneseteostuseni jõudmiseks on võti inimese enda käes.
Mulle meeldib inimesi kuulata ja kuulda, aidata neil näha võimalusi, pakkuda mõistmist ja toetust.

Töötan Hiiumaal Töötukassas karjäärinõustajana alates 2004 aastast. Oman Akadeemia Nord sotsiaalteaduste bakalaureuse kraadi psühholoogia erialal. Olen läbinud erinevaid ametialaseid koolitusi/seminare, mis toetavad ja täiendavad mind nõustaja ametil. 2016 a. taotlesin karjäärinõustaja 6. taseme kutse.
Olen suur looduse nautija, imetlen Hiiumaa kaunist loodust, ilusaid rannavaateid ning avastan erinevaid paiku, kus perega aega veeta.
Mulle meeldib, et karjäärinõustaja amet pakub palju väljakutseid, võimalusi, enesearengut ning teadmine kliendi aitamisest või õigele rajale suunamisest teeb alati rõõmu.

Õppisin omal ajal Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolis sotsiaaltöö erialal. Juba õpingute ajal keskendusin nii teoreetiliste teadmiste kui ka praktiliste oskuste saamisele. Esimesed töösammud tegin lastekasvataja, noorsootöötaja ja sotsiaaltöötaja ametitel. Viimased 10 aastat töötasin tööhõivesüsteemis erinevates rollides: töövahenduskonsultant, juhtumikorraldaja. Aastate jooksul osalenud paljudel nõustamisalastel ja psühholoogilistel koolitustel ning saadud teadmisi praktiseerin julgesti oma igapäevases töös. Väärtuslikuks pean ka oma teadmised töömaailmast ning sellest, kui muutlik see on. Viimase aasta jooksul töötan karjäärinõustajana (ESF). See aeg andis palju jõudu ja väljakutseid enda tööprofiili kujunemisele ja täiendamisele. Töökeeleks on vene  ja eesti keel. Üheks tööalaseks motoks on kaasaegse kirjaniku Eckhart Tolle väide: “Kuidas” on alati olulisem kui “Mida”. Minu peamiseks tööriistadeks on kutse-eetikast lähtuvate nõustamisprintsiipide järgimine ja austus teise inimese vastu.

Olen Julia Rybalova, töötan karjäärinõustajana Jõhvi büroos. Töötukassas alustasin tööd aastal 2010 karjääriinfo spetsialistina ja septembrist 2015 liikusin karjäärinõustaja ametikohale. Naudin oma tööd, mis pakub palju enesearendamise võimalusi ja erinevate inimestega kohtumist.
Erialalt olen inglise filoloog, oman töökogemust inglise keele õpetajana ja tõlkijana. Nõustan eesti, vene ja inglise keeles. Vaba aega sisustan lugemise, rulluisutamise, kino, teatri ja käsitööga.

Olen lõpetanud Tartu Ülikooli eesti keele võõrkeelena erialal, üle 20 aasta töötanud üldhariduskoolis. Oma töös pedagoogi ja tööandjana on mind alati huvitanud, kuidas säilitada kooli- või töörõõmu ja sära silmades. Väärtustan usaldusväärsust, mitmekesisust, koostöömeelsust, soovi areneda, ausust, väärikust ja avatust ning tegutsen nendest väärtustest lähtudes. Usun, et teiste inimestega suhtlemine mõjutab meid ja meie ümber toimuvaid positiivseid muudatusi suurel määral. Üheks minu elu motoks on Aafrika vanasõna “Kui tahad kiiresti minna, mine üksi. Kui tahad kaugele, läheme koos”. Minu koostöö klientidega põhineb heatahtlikul partnerlusel ja vastastikusel lugupidamisel. Minu põhiline väljakutse karjäärinõustajana on inimestes peituvate võimete ja potentsiaalide avastamine ning nende toetamine ja julgustamine tööalaste unistuste elluviimisel. Oma tegevuses lähtun Karjäärinõustamise eetikakoodeksist.

Mind on alati kõnetanud eriala valiku, tööotsingute ja töökohale sobitumisega seotud teemad. Eesti Töötukassa Järvamaa osakonnas olen karjäärinõustaja 2013. aastast. Kuulun Karjäärinõustajate Ühingusse ning mul on karjäärinõustaja kutsetunnistus. Nõustajana kuulub minu poolehoid lähenemisviisile, mis keskendub lahenduste leidmisele ja positiivsetele muutustele. Minu roll on aidata inimesel leida selleks enda sisemisi ressursse. Öeldakse, et parim nõustamine on see, kui klient hiljem leiab, et lahendas oma probleemid ise. Selle poole püüdlen.
Nii karjäärispetsialisti kui inimesena on ajaga sammu käimine mulle olulised väärtused. Pidev enesetäiendamine on saanud töö ja elu loomulikuks osaks. 2014.aastal omandasin cum laude Tallinna Ülikooli magistrikraadi organisatsioonikäitumise erialal. Nõustamisoskuste arendamiseks ning orienteerumiseks teistes tööks vajalikes teemades tööturu ja hariduse maastikul aitavad kaasa erinevad täiendkoolitused ja koostöö teiste karjäärispetsialistidega.

Töötan Läänemaal ESF karjäärinõustajana.
Mulle meeldib suhelda, teadlikult õppida, areneda, kogemusi omandada ja jagada. Olen omandatud kõrgharidusele lisaks lõpetanud kutsekoolis majutusteenuse korraldamise eriala ning ülikoolis kriisipsühholoogia kursuse, koolitunud ka grupinõustamise, emotsioonide juhtimise, reiki jm aladel.
Tööväliselt võib mind kohata teatris, kinos, trenni- või tantsusaalis, bowlingu- või viburajal, rattaga maanteel või autoga jäärajal. Kõige mõnusam siiski on silmade särades ja hõlmade lehvides jõuda hommikul tööle ning anda endast parim.
Austan ning väärtustan elu, inimest ja tasakaalu kõigis varjundites.

Hariduselt olen diplomeeritud rakenduspsühholoog ning  oman sotsiaalteaduse magistrikraadi (MA) Tallinna Ülikoolist (2013). Lisaks eelnevale, olen õppinud koolitajaks-suhtlemistreeneriks ning läbinud hulgaliselt täiendkoolitusi grupinõustamisest kuni projektitööni välja. Alates 2013 aastast olen karjäärinõustajate Ühingu liige ning oman karjääriinfo spetsialisti, tase 6, kutsetunnistust.

Olen karjäärivaldkonnas tegutsenud tänaseks pea seitse aastat, varasemalt karjääriinfo spetsialistina ning alates 2017 aasta algusest karjäärinõustajana Eesti Töötukassas. Oman laiapõhjalisi teadmisi ja kogemusi tööotsingute nõustamisest, karjääriinfo vahendamisest nii gruppidele kui ka individuaalselt ning 3 aastat nõustamiskogemust usaldustelefoni nõustajana. Oma töös väärtustan kõrgelt inimest ja tema vabadust otsustada oma eluvalikute üle. Teemad, mis mind eriliselt kõnetavad on: tööotsingu nõustamine, kandideerimisdokumentide koostamine ja analüüs, motivatsioon, eneseanalüüs, emotsioonide juhtimine, muutustega kohanemine.

Minu nimi on Ulvi ja töötan Eesti Töötukassa Põlvamaa osakonnas karjäärinõustajana. Olen selles ametis olnud 2 aastat, mis ühtepidi on lühike aeg, kuid teistpidi võttes on selle aja jooksul väga palju õpitud ja kogemusi kogutud. Kuulun Eesti Karjäärinõustajate Ühingusse ja alates novembrist 2016.a oman ka kutsetunnistust- Karjäärinõustaja, tase 6.
Minu teekond siiani on olnud huvitav ja täis põnevaid kohtumisi erinevate inimestega. Mul on pikaajaline kogemus pagarina töötamisest suures tööstuses, samuti olen olnud iseendale tööandja pakkudes juuksuriteenuseid. Otsus õppima minna sündis sellest, kui sain aru, et tervis mingil hetkel ei lase enam töötada juuksurina ja kuna töö inimestega mulle väga meeldis, siis karjäärinõustajaga nõu pidades sündis otsus sotsiaaltöö kasuks. Siit edasi asusin õppima Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli sotsiaaltöö erialale. Peale kooli töötasin vallas lastekaitsespetsialistina ja sealt edasi koolis sotsiaalpedagoogina. Seega julgen kinnitada, et õppida pole kunagi hilja.
Oma praeguses töös karjäärinõustajana aitan leida inimesel iseennast, julgustan unistama ja unistusi ellu viima. Toetan inimest tema valikutes, kaaludes läbi erinevad võimalused ja vahel olen lihtsalt „peegliks“.
Peamiselt teen individuaalnõustamisi aga olen ka teinud grupinõustamisi erinevatel teemadel. Mulle meeldib minu töö, see on nii põnev ja mitmekülgne.

Töötan karjäärinõustajana Eesti Töötukassas alates aastast 2009. Eelnevad töökogemused, mis toetavad mind karjäärinõustaja töös, on olnud seotud hariduse-, täiskasvanute koolituse- ja personali valdkondadega. Alates 2015 aasta jaanuarist lisandusid minu klientide hulka lisaks töötutele ka töötavad inimesed.
Erialasteks saavutusteks võin lugeda iga õnnestunud nõustamist, mille tulemusel inimese oskused/teadmised karjääriplaneerimisest paranevad või saab ta juurde enesekindlust, et teha uusi karjäärivalikuid.
Õppisin algklasside õpetajaks, magistrikraadi omandasin 2008. a. juhtimis- ja äripsühholoogia erialal. Jätkan pidevalt enda täiendamist erinevate erialaste koolituste kaudu. Hetkel olen omandamas superviisori/coachi eriala.
Olen nii Eesti Karjäärinõustajate Ühingu (KNÜ) kui Eesti Supervisiooni ja Coachingu Ühingu (ESCÜ) liige. Aastatel 2012-2016 ka KNÜ juhatuse liige.
Oman kutsetunnistust: Karjäärinõustaja, tase 6.

Olen lõpetanud Tartu Ülikooli ärijuhtimise magistriõppe spetsialiseerumisega organisatsioonikäitumisele. Eelnevalt olen töötanud noorsootöötajana ja 11 aastat koolis personalijuhi ja karjääriõpetuse õpetajana. Alates 2011 aastast töötan Eesti Töötukassa Saaremaa osakonnas karjäärinõustajana. Oman karjäärinõustaja kutsetunnistust tase 6.  Loomult olen positiivse ellusuhtumisega rõõmsameelne maailmaparandaja, kes usub inimestesse ja nende headusesse. Vabal ajal tegelen tervisespordiga.

Olen töötanud karjäärinõustajana alates 2015 aastast. Enne seda olin õpetaja ja koolitaja, erialaks inglise ja eesti keel. Karjäärinõustajana pean ennast loominguliseks tüübiks, meeldib süveneda inimese probleemi ja leida lahendusi. Mulle on öeldud, et leian nõustatavatega kergesti ühise keele ja siis on juba lihtsam koos edasi liikuda. Lähtun mõttest, et töö on ainult üks osa inimese elust ja koos saame arutada, mis motiveerib, mis takistab edasiliikumist, millised on tugevused ja mida saab juurde õppida.
Olen läbinud karjäärinõustamise baaskoolituse ning täiendanud end muuhulgas e-nõustamise ja Skype-nõustamise alal. Karjäärinõustamine annab mulle ühtlasi võimaluse tegeleda erinevate põnevate teemadega – tulevikuametid, majandus, ettevõtlus, psühholoogia.

Töötan karjäärinõustajana Eesti Töötukassa Tartumaa osakonnas alates jaanuarist 2015a.
Olen lõpetanud Tartu Ülikooli eripedagoogika osakonna ja töötanud pikki aastaid lasteaia logopeedina. 2010. aastal omandasin psühholoogia õpetaja lisaeriala TÜ Psühholoogia Instituudis ja varsti peale lõpetamist leidsin võimaluse end õpitud alal teostada. Õpetaja töö gümnaasiumis tõi äratundmise, et töö noorte ja täiskasvanutega köidab mind, haarab endasse, pannes järjest enam erialast kirjandust avastama ja end igakülgselt arendama. Mitmete täiendkoolituste läbimise järgselt ning oma suunda otsides sain karjäärinõustajaks. Minu tegemisi karjäärinõustamise valdkonnas iseloomustab uudishimu, pidev õppimine ja avatud meel inimeste aitamiseks. Usun, et iga kogemus valmistab meid ette uuteks väljakutseteks, võimalustest tuleb vaid kinni haarata ning teadmisi taga ajada pole kunagi hilja! Oma tööelus kannapöörde tegemine aitab täna paremini mõista neid, kes on otsimas uut silmi särama panevat ala, julgustada inimesi valikute tegemisel ja unistuste ellu viimisel ning toetada neid motivatsiooni hoidmisel. Just inimesed, kes nõustamisele tulevad, inspireerivad pidevalt arenema, uusi võimalusi ja ideid leidma.
Nõustajana on mul kogemus erinevas vanuses ja mitmete sihtgruppidega töötamiseks. Teen grupinõustamisi töötukassas, messidel, infopäevadel ja asutustes. Meeldib eneseanalüüsi, motivatsiooni ja tööõnne temaatika. Viin läbi tööintervjuuks ettevalmistavat töötuba.
Olen KNÜ liige ning mul on 2016a. novembrist karjäärinõustaja kutsetunnistus(tase 6).

Karjäärinõustajana olen töötanud üle kahe aasta. Ka minu varasemad töökogemused on seotud olnud inimeste nõustamise, abistamise ja juhendamisega. Olen omandanud karjäärinõustaja tase 6 kutse.
Oma töös toetun põhimõttele, et inimese elu on siis tasakaalus, kui kui ta tunneb rõõmu olemasolevast, näeb arendamist vajavaid kohti ja teab, kuidas oma eesmärke saavutada.

Erialalt olen kehalise kasvatuse õpetaja, lisaks omandasin magistrikraadi sotsiaalpedagoogikas ja lastekaitses. Haridussüsteemis töötades juhtisin vabal ajal erinevaid projekte laste- ja noorte vabaaja sisustamisel. Minu hobideks on: portselanimaal; klaasist esemete valmistamine ja huviliste juhendamine. Samuti lugemine, sport, matkamine ja reisimine.
Karjäärinõustajana töötan septembrist 2015 ja pean tööd põnevaks väljakutseks- võimalus õppida, areneda ning ja rakendada oma teadmisi ja kogemusi.

Olen töötanud karjäärinõustajana alates 2007. aastast Tartus ja Pärnus ning seda nii Eesti Töötukassas kui ka SA Innove Rajaleidja keskustes. Olen nõustamise käigus kokku puutunud väga erinevate sihtgruppidega: noored, töötuna arvel olevad inimesed, töötavad inimesed, vanaduspensionil olevad inimesed, vähenenud töövõimega inimesed. Olen teinud nii individuaalseid kui ka grupinõustamisi. Annan endast parima, et karjäärinõustamise valdkond areneks ja vastaks inimeste vajadustele oma karjääritee planeerimisel. Selleks olen ka Eesti Karjäärinõustajate Ühingu liige, kus olen panustanud erinevatesse projektidesse, näiteks karjäärinõustamise eetikakoodeksi väljatöötamisse. Mul on kutsetunnistus karjäärinõustaja, tase 6 ja hetkel omandan magistrikraadi personalitöö ja arenduse erialal. Minu jaoks on kõige olulisem, et inimene, kes minu juures karjäärinõustamisel käib, tunneks ennast teadlikumana, julgemana ja tugevamana oma karjäärivalikute tegemisel.

Tere! Olen Jelena Malõgina, töötan karjäärinõustajana. Enne karjäärinõustaja ametikohale asumist töötasin karjääriinfo spetsialistina ja pikalt õppespetsialistina. Kõrghariduse omandasin Tallinna Ülikoolis. Minu erialad on „Ajakirjandus“ (BA) ja „Vene keele kui võõrkeele õpetaja“ (MA). Praegune ametikoht annab mulle võimaluse teha põnevat ning mitmekülgset tööd, areneda ja õppida ning olla abiks ja toeks oma klientidele ja kolleegidele. Mul on ka eelnev töökogemus ajakirjanduses, turunduse ja kommunikatsiooni valdkonnas ning ürituste korraldamisel. Olen oma teadmisi ja oskusi pidevalt arendanud iga-aastastel seminaridel, konverentsidel ja koolitustel nii Eestis kui ka välismaal. Ma olen rõõmsameelne, algatusvõimeline ja tulemustele orienteeritud. Minu hobideks on lugemine, filmide vaatamine ja muusika kuulamine. Samuti meeldib reisimine ning sõpradega lõbus ajaveetmine. Kohtumiseni!

Olen omandanud magistrikraadile vastava kvalifikatsiooni haldusjuhtimise erialal Tallinna Tehnikaülikoolis ning magistrikraadi kirjaliku tõlke erialal Tallinna Ülikoolis. Tunnen huvi psühholoogia ja enesearengu vastu ning olen end iseseisvalt nendel teemadel täiendanud, oman litsentsi karjäärinõustamise testide läbiviimiseks. Üle kümne aasta on mind köitnud Taichi, Qigong, idamaised hingamispraktikad ning üldisem huvi hiina keele ja kultuuri vastu. Olen end proovile pannud turismi- ning sotsiaalses ettevõtluses ja töötanud vabakutselisena. Töötukassaga viis mind elutee kokku 2014. aasta kevadel, kus on olnud rõõm töötada töövahenduskonsultandi, juhtivkonsultandi ning karjäärinõustajana saades väärtuslikke kogemusi ja teadmisi tööturu ning tööotsingutega seonduvatel teemadel. Töökoha kaotus või vahetamine on üks väljakutsete rohkeid perioode inimese elus, mil tuleb teadlikult tegeleda emotsionaalse tasakaalu ja eneseotsinguga. Inimeste toetamises sellel eluperioodil tunnen hetkel enda kutsumust. Teemad, mis mind kõnetavad, on eneseanalüüs, töötasakaal ja eesmärkide seadmine. Õnn on teha tööd, mida saab nautida ning mis arendab. Tee selle leidmiseni algab enda ning oma tegelike vajaduste ja potentsiaali tundmaõppimisest. Olen oma klientidele sellelt teekonnal toeks.