Menu

Lugemist

Minu kõige tähtsam tööintervjuu

Nõustamisel küsitakse sageli, kuidas kandideerida edukalt. Kuidas tööandjale meeldida? Mida tööandja ootab? Raamatutest ja internetiavarusest leiab hunnikute viisi CV, kaaskirja, riietuse, käitumismaneeride, tüüpküsimuste ja muu kohta käivaid nõuandeid, mis peaksid aitama valmistuda kohtumiseks tööandjaga. Ja suuresti aitavadki. Ometi tundub mulle, et tihtipeale jääb pidamata kõige tähtsam tööintervjuu – intervjuu iseendaga.

Mida see tähendab? Päris suur osa viiteid ja vihjeid keskendub sellele, kuidas meeldida teisele, kuidas meeldida sellele, kes töö annab. Intervjuu iseendaga keskendub sellele, kuidas mina kui kandideerija meeldin endale, kuidas ja miks mina ise olen see, kes selle töö võtab. Need on läbirääkimised, mille kaudu võiks tekkida siiras sisemine usk kõnealuse töö ja enda vastastikusesse sobivusse.

Esimene küsimus: Kas ma tahan seda tööd teha?

Jäin seda küsimust kirja pannes mõtlema sõnastuse üle. Kumb on täpsem: „Kas ma tahan seda tööd?“ või „Kas ma tahan seda tööd teha?“? Esmapilgul polegi väga palju vahet, järele mõeldes aga küll. Küsimus on ennekõike selles, kas keskenduda omandamise hetkele või töö tegemisele. Mingis mõttes on olukord sarnane lapse ja mänguasjapoega. Tihtipeale tahab laps kangesti mingit lelu või mängu, kuid peale selle saamist on tal sellest üsna ükskõik. Asja omandamine annab hetkelise rahulduse, staatuse, väljamängimiserõõmu, võidu või veel midagi muud. Kuid ometi laps ei mängi sellega. Sügavamat ja kestvamat rõõmu on mänguasjadest, mis ka peale omandamise hetke innustavad ja kannustavad, kutsuvad üles leiutama ja katsetama, looma ja proovima. Kuidas on lood soovitud tööga: kas tunneksid rõõmu sellega „mängimisest“?

Teine küsimus: Mis mul aitab seda tööd teha?

Enda kiitmine pole pahatihti lihtne. Kandideerijad muretsevad, kuidas minna tööandja juurde ja öelda, et ma olen äärmiselt kvalifitseeritud ja alati tasemel. „Ma ei saa ju valetada!“ Tõsi, valetada pole ilus. Sellel valel on aga kaks poolt. Esiteks, kui omistada endale oskusi, teadmisi ja kogemusi, mida tegelikult pole, on see ebaõiglane nii enda kui ka tööandja suhtes. Pealegi tuleb selline vale lõppkokkuvõttes tavaliselt välja. Vale teine pool nii kergesti välja ei tule ning on ebaõiglane ennekõike enda suhtes – kui ütleme, et meil polegi oskusi, polegi teadmisi või kogemust. Me valetame ennast pisemaks, kui tegelikult oleme. Tõde on kusagil vahepeal. See tõde koosneb koolis omandatud teadmistest, kõikvõimalikest kogemustest – olgu palgalistest või mitte – ja isikuomadustest. Teinekord tuleb neid oskusi, teadmisi ja kogemusi lihtsalt otsida natuke teise nime alt või pole need kõik üheskoos kobaras koos, vaid väiksemate jupikestena laiali. Miskipärast aga ütleme ilma igasuguse raskuseta, et meil pole üldse midagi, selle asemel et on natukene, keskmiselt või hästi. Kahjuks.

Kolmas küsimus: Mida ma tahan selle töö kaudu kogeda?

Inimese elu on üks käänuline teekond, mille jooksul kogutakse paremalt ja vasakult tükikesi, paigutades need siis oma elulukku. On selge, et valikuid tuleb teha vajaduste-võimaluste hetkeseisu järgi ja iga tööots ei pruugi olla nii-öelda täispakett või terviklahendus. Igas töös on mööndusi ja on olulisi kogemusi. Kogutud tükid moodustavad või võiksid moodustada terviku. Seda, millise pildi need lõpuks kokku annavad, on küllap võimatu teada, kuid aimatav on see siiski. Mõeldes, milline võiks töö(elu) olla tulevikus, ja kõrvutades seda olevikuga, võib näha muutumisi – puuduvaid killukesi. Küsimus on selles, kas kõnealuse töö kaudu kogutavad või kogetavad killud on abiks minu piltmõistatuse kokkupanemisel või kuuluvad need hoopistükkis võõrasse komplekti.

Neljas küsimus: Mis on minu arvates selle töö tähendus?

Üldjoontes ei meeldi inimestele tähenduseta asjad, me ei taha teha tühja tööd. Eneselegi märkamatult üritame kõike enda ümber toimuvat selgitada ja seletada. Mõnikord jäävad need teemad aga lõpuni mõtlemata. Tööd valides võiks küsida endalt, kes ma olen seda tööd tehes, mis on minu roll väiksemas ja suuremas plaanis ning keda minu töö puudutab. Kes on need inimesed, kelle kõrval ma oma tööd teen ja kes on need, kelle eludes minu tegude tagajärjel midagi muutub? Vähemtasustatud tööde puhul on tähendust raskemgi leida, kuna teinekord me ei pane nende tööde tegemist tähelegi. Vahel märkame mingi töö vajalikkust alles siis, kui see on tegemata või hooletusse jäänud. Saades aru, mis ja kes minu tegevusest sõltub, saan valida viisi, kuidas seda tööd teha.

Võttes rahulikult aega ja arutledes iseendaga neil teemadel – ja loodetavasti jätkub juttu kauemakski – kujuneb kandideerijal nägemus endast selle töö võimaliku tegijana. Selline vestlus tähendab hoolitseda iseenda eest. Alles siis, kui mina ise saan aru, saan ma seda usutavalt selgitada ka teisele. Alles siis, kui mina ise usun, saab minusse uskuda teine.

 

Mõtiskles Anna-Liisa Tiisma, Tallinna ja Harjumaa osakonna karjäärinõustaja

Aitame töötajal õnnelik olla!

Karjäärinõustamist vaadati varasemalt kui kitsast ameti- ja õppimisalast nõustamist. Tänapäeval on see omandanud uue mõõtme, käsitledes inimese elu kui tervikut. Juba poolteist aastat pakutakse kõigis maakondades tasuta nõustamist töötavale inimesele. Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) rahastamise kaudu on kõigil, kes ei ole registreeritud töötud ega koondamisteatega tööotsijad, võimalik saada professionaalset tuge oma tööelu plaanide elluviimiseks. Karjäärinõustamine on hea võimalus nõustajaga arutada oma elu ja tuleviku üle, seada samme ja konfidentsiaalselt tundlikel teemadel rääkida. Tööl veedame suure osa ajast. Võiksime tunda end seal hästi. Mõnikord piisab väikese muudatuse sisseviimisest tööl või elukorralduses, et töö jälle rõõmu pakuks.

Vahel mõistab inimene nõustamisel, et tema elu kese ei olegi töö ja talle rahuldust pakkuvad tegevused on väljaspool tööaega – lapsevanema roll, hobid, sport, lemmiklooma eest hoolitsemine jm. Seda endale teadvustades ja lõpetades tööõnne tagaajamise võib inimene ühtäkki avastada, et elus on kõik paigas.

Paljudel ettevõtetel on üheks värbamisargumendiks, et nad pakuvad toetavat ja arendavat keskkonda. Hea on töötada tööandja juures, kes näeb töötaja muret, püüab teda aidata ning vajadusel oskab suunata spetsialisti, näiteks karjäärinõustaja juurde. Mehi satub karjäärinõustaja juurde ootuspäraselt vähem. See võiks olla teisiti – varane murede  märkamine võib päästa läbipõlemisest. Lisaks aitab individuaalne nõustamine inimesel kiiremini kohaneda uue ametikohaga või analüüsida, kas ametikõrgenduse vastuvõtmine on õige otsus – eriti olukordades, kus töötaja on teinud vaid spetsialisti tööd ja tal ei ole olnud siiani juhitööga kokkupuudet. Näiteks kui inimesel on mingi oskus puudulik, võib ta hakata kahtlema oma sobivuses ning seetõttu eirata ülesandeid, milles oskuse vajakajäämine välja võib tulla; näiteks uute kontaktide loomine, toimiva tarkvaralahenduse arendamine jms.

Töötukassa karjäärinõustajad keskenduvad peamiselt individuaalsetele nõustamistele, kuid ollakse valmis tegema ka grupinõustamisi tööandja juures ettevõtte töötajatele. Grupinõustamise levinumad teemad on stressiga toimetulek, tööelu väärtuste analüüs, endas motivatsiooni leidmine, konfliktide jahutamine, aga ka parem töö- ja eraelu juhtimine. Näiteks räägib Tallinna ja Harjumaa osakonna karjäärinõustaja Pille Pesti stressijuhtimise grupinõustamisel stressi olemusest, selle vajalikkusest ja kahjulikkusest, mõjust kehale ja meelele. Grupis arutatakse erinevaid stressiga toimetulekuviise ja tehakse läbi mõni lihtne, kuid toimiv kohaloleku harjutus, mis sobib hästi stressi ennetamiseks ja sellega toimetulekuks.

Valga maakonna karjäärinõustaja Jaana Butov: «Meil on huvi grupinõustamise vastu üsna suur. Pooleteise aasta jooksul, mil teenust on pakutud, on läbi viidud sadakond grupinõustamist kahekümnele eri sihtgrupile. Põhilised koostöökokkulepped on sõlmitud tööandjatega, kes soovivad töötajaid toetada, tööõhkkonda parandada ning arenguvajadusi välja selgitada. Pikemaajaline ja suuremahuline koostöö on Valga haiglaga, kes soovib, et kogu kollektiiv saaks osa erinevatest grupinõustamistest. Praeguseks on grupinõustamised läbi viidud hoolekandeosakonna ning EMO töötajatega. Lähiajal lisanduvad kirurgia- ning günekoloogiaosakonna töötajad. Põhilised teemad on rollid meeskonnas, suhted töökohal, kommunikatsioon, konfliktid ja nende lahendamine, tööstress ja sellega toimetulek, motivatsioon, ajajuhtimine ning eesmärkide seadmine.»

Valga haigla sekretär-personalijuht Elle Märtinson soovitab grupinõustamisi ka teistele asutustele: «Osalejad on andnud vaid kiitvad hinnanguid. Motivatsiooni teema tekitas inimestes positiivse tunde ja pani asjade üle järele mõtlema, õpetati eesmärke püstitama ja unistusi ellu viima. Meeskonnatöös toodi õpetlikke näiteid, kuidas lahendada pisiprobleeme ja anda neile positiivne suund. Kiidusõnu jagati ka nõustaja aadressil – inimestele meeldis, et nõustamised olid teistsugused, elulised.» Elle Märtinson loodab, et koostöös töötukassaga saab nõustatud võimalikult palju haigla töötajaid ning üheskoos Valga ja maakonna elanike rahulolu ja teadmisi suurendada. 

Grupinõustamine

Grupinõustamine on individuaalse nõustamise sarnane protsess. Vahe on selles, et korraga osaleb nõustamisel rohkem inimesi ja karjäärinõustaja tegeleb mitme ühesuguse vajaduse või huviga kliendiga. Grupi suurus on kuni 16 inimest ning üldjuhul kestab nõustamine sõltuvalt teemast 2-3 tundi.  Nõustamist saab läbi viia töötukassa ruumides või tööandja juures.

Muutuvad rollid

Töö- ja professionaalset elu ei saa eraldada inimese muudest rollidest – üks valdkond mõjutab teist. Lisaks karjääripöörde elluviijatele ja võimetekohasema ning huvitavama töö otsijatele jõuavad karjäärinõustajate juurde inimesed, kes on stressis, rahulolematud oma töö või töötulemustega. Vahel aga hoopis alahoidlikud ja kartlikud uute võimalike rollide ees. Olemasolev töö võib väljapääsmatuna paista üksikvanema rolli, erinevate kultuuri- või usuliste veendumuste tõttu, aga ka näiteks vanemate surve või ühiskonnas kinnistunud uskumuste tõttu. Meie saame suurendada inimese enesekindlust, toetada teda eesmärgipärasemale tegutsemisele suunamisega ja olla kõrval, kui tal on vaja muudatusi aktsepteerida ning ellu viia.

 

Aitame töötajal õnnelik olla!

Postimees: Värsked uudised Eestist ja välismaalt. Loe lähemalt

Kuidas ma Arvamusfestivalil karjäärinõustaja juures käisin

Ma õpin ajakirjandust ning selles valdkonnas on väga palju erinevaid karjäärivalikuid, mille suunas edasi liikuda. Mida teha? Kuhu minna? Äkki ma ei saa hakkama? Selleks, et eneses selgusele jõuda, läksin Arvamusfestivali tööelualal karjäärinõustaja jutule. Edasi saate lugeda Arvamusfestivali blogist

Foto: Tauno Tõhk

Foto: Tauno Tõhk

 

 

 

 

 

 

 

Arvamusfestivali tööelualal oli kõigil soovijatel võimalik saada karjäärinõustamist.

Nõustaja: karjäär ei pea minema ülesmäge

„Tihti on inimestel arusaam, et karjäär peab olema ülespoole liikuv, aga tegelikult võib see olla ka horisontaalne ehk liikuda võib ka sama tasandi töökohtadel,” selgitas töötukassa Läänemaa osakonna karjäärinõustaja Piret Luik. Ta lisas, et vahel võib juhtival kohal töötav inimene soovida hoopis vähem vastutusrikast töökohta.

Loe edasi

Tööelus muudatusi plaaniv inimene peaks keskenduma eneseanalüüsile

Pikalt ühes töökohas või ühes ametis töötanud inimesed ei oska sageli end piisavalt analüüsida ja nii võivad nende jaoks osutuda keeruliseks eesolevad tööalased muudatused. Siin tasub abi paluda karjäärinõustajalt, kes toetab, kuulab, julgustab ning paneb mõtlema uutele võimalustele.

Loe edasi

Ettevõtja Madis Olti karjäärilugu: kõik ei ole loodud eraettevõtlusega tegelema

Kiviõli Seikluskeskuse juhtimisega tegelev Madis Olt leiab, et ettevõtte loomine ja oma firmaga tegelemine on iga inimese sisetunnetuslik küsimus. Tema sõnul on kõige olulisem teha enda jaoks õiget ja meeldivat asja, olgu kas palgatöölise või tööandjana.

Loe edasi

Karjääri valikul tehtud eksimusi ei ole kunagi hilja parandada

Tööl võib käia selleks, et elamiseks ja lõbustusteks lihtsalt raha teenida, kuid töö võib olla ka midagi enamat — nauditav kogemus, igapäeva õhin ja eneseteostus. Kui töö teeb sind õnnetuks, paneb stressi tundma ning imeb ära kogu energia, oleks ehk õigem edasi liikuda? Elu on liiga lühike, et tegeleda asjadega, mis pinget ja rõõmu ei paku.

Loe edasi

Oma ettevõttega alustaja põhimureks on julgus

Kes meist poleks mõelnud enda ettevõtte loomisele? Enamasti järgnevad sellele kohe kahtlused: kust võtta piisavat raha, kas ja keda kaasata oma ettevõtmisse, kust leida kliente?

Loe edasi

Stress ei ole kõige kurja juur – Pille Pesti, töötukassa karjäärinõustaja

Stressist räägitakse palju, enamasti negatiivses võtmes ja kui millestki kahjulikust, mida on vaja vältida. Võiks aga öelda, et kui ei ole mingeid muutusi ümbritsevas keskkonnas, siis ei ole ka stressi. Samas teame me kõik, et pidevad muutused on kogu elava looduse loomulikuks osaks.

Loe edasi

Motivatsioon on isiklik asi – Anna-Liisa Tiisma, töötukassa karjäärinõustaja

„Kõik on võimalik!“. Nii kuulutavad eneseabiõpikud ja innustavad kõnelejad.

Loe edasi
Vanemad lood